Kinnitatud 10.12.2003

                                                                                                                  EÕL Juhataja

                                                                                                                  Arne Grinberg

                                                                                                                 

                                                                                                                  

                                                                                                                 

 

Talipüügi võistlusmäärus kirptirguga kalapüügis

 

 

 

 

Võistlusjuhend

 

1.Kõik ametlikud talipüügi võistlused toimuvad võistlusmääruse alusel kooskõlas võistlusjuhendiga.

 

2.Võistlusjuhendiga määratakse võistluse eesmärk,läbiviimise aeg ja koht,võistluse juhtimine,osavõtutingimused,ajakava,individuaalse ja meeskondliku paremuse selgitamine,autasustamine,osavõtuks registreerimise tähtaeg ja kord,osavõtjate vastuvõtu tingimused.

Juhendis toodud tingimused ei või olla vastuolus kehtiva võistlusmäärusega.

 

3.Võistlusjuhend saadetakse osavõtjatele kohalike võistluste puhul vähemalt üks kuu,vabariiklike võistluste puhul vähemalt kolm kuud varem.

 

Võistluste iseloom

 

1.Võistlused jagunevad oma iseloomult individuaalseteks,võistkondlikeks ja individuaal-võistkondlikeks.

 

2.Igal üksikjuhul määratakse võistluse iseloom võistlusjuhendiga.

 

3.Võistlused jagunevad kinnisteks ja lahtisteks võistlusteks ning sõpruskohtumisteks.

 

4.Võistlus võib jaguneda noorte,naiste,meeste ja veteranide klassideks keda autasustatakse eraldi üldvõitjatest

 

5.Kinnistel võistlustel võivad osaleda ühe organisatsiooni või teatud territooriumi sportlased,lahtistel võivad osaleda peale eespool nimetatutele ka külalisvõistlejad.Sõpruskohtumised toimuvad mitme organisatsiooni või territooriumi sportlaste vahel.

 

Võistluspaik ja võistlustingimused

 

1.Võistluste läbiviimiseks tuleb valida veekogu osa,mille sügavus on kogu võistlusala ulatuses ühtlane.

Suurte veekogude puhul ei tohiks võistlusala kaldast olla väga kaugel.

 

2.Jää paksus võistlusalal ei tohi olla alla 10cm.Õhutemperatuuril alla -20º on võistluse korraldamine keelatud.

 

3.Võistkondlikul võistlusel jagatakse püügiala võistlussektoriteks vastavalt võistlejate arvule võistkonnas.

Soovitav oleks,et igale võistlejale jääks 400m2 jääpinda kasutada.Sektorite vahele jäävad kuni 5m vabad tsoonid.

 

Võistluste läbiviimine

 

1.Võistkondlikul võistlusel toimub võistkondade loosimine sektoritesse selliselt,et sektor A jääb jõel toimuvatel võistlustel allavoolu ja järvel kaldalt vaadates vasakule.Igasse sektorisse loositakse vaid üks liige igast võistkonnast.

 

2.Igale võistlejale annab korraldaja võistlejakaardi millele on märgitud võistleja nimi (võistkonna nimi ),sektori tähis,võistleja number.Iga võistleja peab olema varustatud riietele kinnitatud numbritega ja samuti lipukestega jääaugu märkimiseks.Lipukestele tuleb märkida võistleja number ja sektori tähis.Numbrid peavad olema selgelt loetavad ja nähtavad kohtunikele ja kaasvõistlejatele.

 

3.Sektorisse loositud võistlejad registreerivad ennast sektori kohtuniku juures ja paigutavad ennast sektori ümber.Pärast esimest signaali (mitte vähem kui 5 min enne starti) tohivad võistlejad siseneda sektorisse ja valida koha augu puurimiseks ja märgistada see koht lipuga.Sektorisse sisenemisel ja väljaspool sektorit peab jääpuuri tera olema kaetud kaitsega.Tera kaitsme võib ära võtta siis,kui võistleja on jõudnud augu puurimiskohale.

Puurimist võib alustada alles peale teist kohtuniku poolt antud signaali.Mootoriga puuri kasutamine on keelatud.

 

4.Sektoris ei või võistlejad olla teineteisele lähemal kui 5m.Lipu viskamine koha hõivamise eesmärgil on keelatud.Vaidluse korral,kas kalmeeste lipud on teineteisele lähemal kui 5m,või kes hõivas koha esimesena lahendab vaidluse kohtunik.Vajadusel võib kohtunik kasutada liisu tõmbamist.Sektoris võivad olla ainult kohtunikud ja võistlejad.

 

5.Peale teist signaali võivad sportlased sektoris vabalt liikuda ja puurida mistahes arvu auke.Koht loetakse hõivatuks,kui alustatakse lipuga märgistatud kohas augu puurimist.Lippu kaugus august ei tohi olla üle 30cm.Kalastamine märgistamata augu juures on keelatud.Kohtnike poolt loetakse augu kasutamine kalastamiseks mis tahes viisil,kaasarvatud puurimine ja söötmine.

Püügiks tohib  kasutada kahte auku mis peavad olema lippudega tähistatud.Võistleja ei tohi jätta jääle püügivahendeid ega muid esemeid v.a. jääpuur ja kalastuskast (seljakott) varustuse kaasaskandmiseks.

Jääpuur tuleb hoida püsti tera allpool.

 

6.Treener (abistaja) võib anda ainult suusõnalisi jutnööre.Kohtuniku loal võib purunenud jääpuuri  välja vahetada.

 

7.Kala loetakse püütuks ka siis kui konks ei ole jäänud pidama kala suhu.Sihilik tragimine on keelatud.

 

Püügivahendid

 

1.On lubatud kasutada korraga vaid ühte talipüügivahendit mis koosneb ridvast,rullist,tamiilist,vabalt valitud noogutist ja ühest kirptirgust.Kirptirgu pikkus ilma konksuta tohib olla kuni 15mm. Konks peab olema üheharuline ja jäigalt kinnitatud kirptirgu korpuse külge.Muud esemed tamiilil on keelatud.Võistlejal võib olla piiramatu arv tagavara õngi,nende vahetamine võistluse ajal on lubatud.Võistleja peab püügi ajal püügivahendit käes hoidma.

Kala väljavõtmiseks on lubatud kasutada kongitsat.

 

Söödad

 

1.Lubatud on mistahes sööda kasutamine v.a. elusad või surnud kalad,tehissöödad ja nende osad,samuti on keelatud kasutada kalamarja ja sipelgamune.Lubatud on püügiaukude sissesöötmine.Sööda maksimumkogus määratakse võistlusjuhendis.Kui kasutatava sööda kogus on piiratud,mõõdab ja kontrollib selle kogust kohtunik,enne võistluste algust.

 

Võistluse lõpetamine

 

1.Viis minutit enne võistluse lõppu hoiatab kohtuniku poolt antud signaal,et võistluse lõpuni on jäänud viis minutit.Neljas signaal annab märku võistluse lõpust ja püük lõpetatakse.Võistleja annab oma püütud kalad puhtalt üle kohtunikule koos võistlejakaardiga sektorist väljumata,korraldaja poolt antud plastikkotis.Võistleja peab olema kalade kaalumise juures ja selle õigsust kinnitama allkirjaga.Hilisemaid pretensioone ei rahuldata.

 

 

Tulemuste tühistamine ja karistused

 

1.Võistleja tulemused tühistatakse ja ta diskvalifitseeritakse järgmistel juhtumitel:

 

a.kalapüügieeskirjade ja spordieetika rikkumisel

b.võistlusmääruste rikkumisel

c.kui võistleja väljus temale määratud sektorist,astus kohtuniku loata kontakti teiste võistlejate või kõrvaliste isikutega

d.kui võistleja esitas kaalumiseks mitte tema poolt püütud või varem püütud kala(d)

e.kui võistlejale tehti kohtuniku poolt teine märkus

 

2.Iga väärnähtuse või eksimuse korral teeb kohtunik võistlejale võistlejakaardile märkuse rikkumise sisu kellaaja ja selleks ajaks püütud kalade arvuga.

 

Võitjate selgitamine

 

1.Võistluse võitja selgitatakse kalade kaalumise teel.Suurima kaalu  saavutanu loetakse võistluse võitjaks.

Juhul kui saagi kaal osutub võrdseks kuulutatakse välja kaks ühesugust kohta.

 

2.Võitjad meeskonnad selgitatakse võiskonnaliikmete poolt poolt sektoris saavutatud kohapunktide liitmise teel.

Kui võistkonnal puudub võistleja,siis liidetakse viimase koha punktidele üks karistuspunkt.

 

3.Võitjaks võiskonnaks osutub vähem punkte kogunud võistkond.Kui kaks või enam võistkonda saavad võrdse arvu punkte antakse kõrgem koht sellele võistkonnale,mis on püüdnud suurema kaalult saagi.

Kui ka kaal osutub võrdseks kuulutatakse välja kaks ühesugust kohta.

 

 

Protestid

 

1.Vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks ja reeglitest tulenevate sanktsioonide rakendamiseks moodustatakse zürii.Zürii moodustatakse kolmest kohtunikust,kellest üks on võistluste peakohtunik.

Zürii liikmed peavad olema võistluspaigas ja lahendama kõik ettetulevad probleemid ja kaebused.

 

2.Kõik kaebused tuleb esitada Züriile kas suuliselt või kirjalikult hiljemalt 30 minutit peale võistluse lõppu.

 

3.Otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega.Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks hääleks peakohtuniku hääl.